Kuna facebookis hakkasid sagenema jäälinnu pildid, siis mõtlesin, et lähen käin ka üle pika aja Taevaskojas vanu tuttavaid otsimas. Kõndisingi mööda jõe äärt, lootuses, et mõni neist end oma vile-häälitsusega reedab, aga selles osas valitses vaikus. Siis aga nägin, et keegi suurem elukas on jõe vastaskaldas end sisse seadnud. Olin sattunud kopra hommikusöögile :) Järatud okste hulga järgi tundus, et see koht sobis talle hästi kehakinnitamiseks. Kahjuks olin jõe vastaskaldal, mis oli veetasemest kõvasti kõrgemal ja pildistamiseks oli nurk kehv. Seejärel ujus kobras rahulikult eemale ja mõtlesin, et nüüd on paras aeg järsust kaldanõlvast alla ronida ja jääda ootama, mil ta uue roikaga kohale ilmub. Olin vaid poole nõlva peale jõudnud, kui nägin, et vastuvoolu liiguvad..saarmad! Jäin siis liikumatult paigale ja lootsin, et nad mind ei märka. Tundus, et see mul õnnestus. Üks saarmas otsustas ka korra jõe keskel asuvale kivile tulla, aga kahjuks väga lühikeseks ajaks. Sellest ka üks udune pilt. Saarmad ujusid edasi ja paraja üllatusena ilmus järsku välja jälle kobras. Kahjuks olin ma ikka kuskil kõrgemal nõlval ja arvasin, et kui ma sealt alla hakkan liikuma, siis ma juba märkamatuks ei jää. Otsustasin, et ootan, kui ta läheb uuele ringile ja siis lähen täitsa vee äärde. Nii juhtuski ja seadsin end jõe kaldale mõnusalt kõhutama, vana rohekas voodikate peale tõmmatud, et end veidi raskemini nähtavaks muuta. Ja siis ma seal ootasin. Kahel korral lendas isegi jäälind mööda. Õigemini ühel korral lendas mööda ja teisel korral lendas ka mööda, aga natuke ees poole tegi suure kaarega tagasipöörde ja läks tuldud teed - unustas vist miskit :) Kobras tagasi ei tulnud, küll aga nägin kaugemal, järgmise jõekäänaku juures uuesti saarmaid - aina sukeldusid ja tulid jälle pinnale ning nii üle veerand tunni. Lootsin, et ehk hakkavad nad minu suunas liikuma, aga seda nad ei teinud. Seejärel jäi vaikseks ja otsustasin, et liigun veel enne kodusõitu veidike metsa vahel ka ringi. Astusingi rajalt kõrvale ja hakkasin enam-vähem suvalises suunas minema kui järsku kuulsin kedagi toksimas. Mõtlesin, et lähen hääle järgi lähemale ja vaatan kellega tegu. Olin natuke edasi läinud, kui jäin korraks seisma, et veenduda, kust suunast hääl tuleb ja järsku avastasin, et laanerähn on minust vaid 10 meetri kaugusel. Ma olen neid nüüd kolmel korral näinud ja iga kord on nad olnud väga julged ning tegutsevad suhteliselt madalal, seega head pildistamisobjektid. Ja nii ta seal toksis ja trummeldas. Üritasin ka lähemale minna, aga see lõppes ikkagi sellega, et ta otsustas ära lennata. Kuigi jäi mulje, et see polnud minu lähenemisest tingitud, vaid tal oligi vaja korra ära käia :) Vot selline meeldiv hommik oli.
Pildil klikkides näeb neid suuremalt ja lisaks võib vaadata ka lühikest videoklippi sellest samast rähnist.
With the arrival of spring the amount of kingfisher pictures on facebook has increased and therefore I was also eager to check the Ahja river where I have met kingfishers in previous years. Actually Ahja river, situated in southern Estonia, has one of the highest kingfisher densities. So the kingfisher-encounter-probability is quite high :) So I walked near the river, hoping to hear the sound of a kingfisher when suddenly I saw a beaver on opposite side of the river. He or she was having his or her breakfast. unfortunately I was on the high river bank and the photographing angle was not very good. Then the beaver left but based on the amount of chewed branches what were there I hoped he or she is coming back. So I started to descend from the high bank and when I was at the half way I noticed some other animals swimming upstream..otters! I remained still and hoped they won`t notice me and it seemed that they didn`t. One of them even stood for a moment on a rock in the middle of the river. So they swam along the river when suddenly the beaver came back. And I was still at the high bank.. So I decided to wait when the beaver leaves once again and hopefully then I manage to reach my desired spot. After some time the beaver left and I was able to lay down and wait for him/her to return. During this time also two kingfisher finally passed by :) But unfortunately the beaver didn`t return. However the otters came back but they were quite far away. I was hoping that maybe they will swim in my direction but they decided not to. After that it was quiet and I thought that it is time to leave. Then I started to move back to my car but I didn`t want to go straight along the road and therefore I went off-road through the forest. After some time I heard a woodpecker and just out of curiosity I wanted to see which species it was and started to move toward the tapping sound. At one point I stopped to make sure from where the sound was coming from. And for my surprise a Eurasian three-toed woodpecker was 10 metres away from me on a tree trunk. This was my third time to meet this species and they seem very tolerant against humans and they seem to like spending time quite low on the tree trunks. This makes them a good subject for photography :) I also tried to go a bit closer but then he decided to fly away. Maybe it was because of me or maybe he had some other business elsewhere :) It was a nice morning!
Click on the pictures to see them larger. And also there is a short video clip of this particular woodpecker.
No comments:
Post a Comment